Kas sina tead, mis toimub sinu keha ja vaimuga ärevuse ajal? Selles postituses selgitan ma seda kõike lahti, et tuua sulle selgust.
Ärevus on loomulik reaktsioon olukordadele, mis tekitavad hirmu, pingeid või suurt kurbust. Kui inimene kogeb midagi väga traumeerivat või emotsionaalselt keerulist, võib tema keha reageerida ärevushoo näol. Selle käigus võivad tekkida sellised kehalised ja vaimsed sümptomid nagu käte värin, kontrollimatu nutt, iiveldus, oksendamine, pearinglus ning tugev soov olukorrast põgeneda. Kui ärevust käivitav olukord möödub, hakkab ka keha tasapisi rahunema.
Ärevuse süvenedes kujuneb välja ärevushäire.
Kui aga inimesel on välja kujunenud ärevushäire, on tema keha ja aju hakanud talletama pingeseisundit, mistõttu ärevushood võivad esineda juhuslikel aegadel, ka ilma selge põhjuseta. Sageli eelneb neile mingi emotsioon – olgu see positiivne või negatiivne –, mis käivitab kehas automaatse reaktsiooni. Ajapikku võivad need hood muutuda tugevamaks, areneda paanikahoogudeks ja tuua kaasa mitmeid füüsilisi sümptomeid: rindkerevalud, kõhulahtisus, pearinglus, peavalu ning seedeprobleemid. Kuna need kehalised reaktsioonid võivad olla hirmutavad, hakkab inimene neid kartma, mis omakorda süvendab ärevust ning tekitab uue hirmutsükli.
Ärevuse ajal muutub keha pinges olek krooniliseks. Aju saadab kehale signaali, et olukord on ohtlik ning tuleb reageerida põgene või võitle mehhanismiga. Esialgu registreerib aju ohu vaid hetkeks, kuid kui sarnaseid olukordi juhtub korduvalt, hakkab keha seda mustrit talletama. Pikema aja jooksul võib keha harjuda olema pidevas valmisolekus, hoides inimest kroonilises pingeseisundis. See tähendab, et iga tugevam emotsioon – ka positiivne – võib esile kutsuda ärevuse ja paanika.
Ärevusega elades hakkab inimene vältima olukordi, mis võivad tema jaoks tunduda ohtlikud. Aju seostab hirmuga teatud keskkondi ja olukordi ning tekib tunne, et ainus turvaline koht on oma kodu. Kodust väljumine võib muutuda suureks väljakutseks, sest iga väikegi muutus võib vallandada uue ärevushoo. See omakorda võib tekitada nõiaringi, kus inimene tunneb end lõksus ega näe enam väljapääsu. Tekivad hirmud, mida varem pole kogetud näiteks rahvarohked kohad, suured kaubanduskeskused, väljasõidud kodust kaugele, tähtpäevade tähistamine. Asjad, mis tegelikult ju varem on valmistanud rõõmu muutuvad ärevuse ajal õudusunenäoks. See viib omakorda nõiaringi kust väljapääsu ei paista enam olevat.
Ärevusest on võimalik vabaneda.
Kuigi ärevushäire võib tunduda lõputu õudus ilma väljapääsuta, on sellest võimalik taastuda. Selleks on oluline mõista oma keha ja meele reaktsioone, otsida tuge ja kasutada erinevaid tehnikaid, mis aitavad ärevust maandada. Hingamisharjutused, liikumine, teraapia ja teadlik enesehooldus võivad aidata keha ja meelt rahustada ning murda ärevuse nõiaringi. Loe SIIT, kuidas saad hingamisega ennast aidata.
Mina olen elanud palju aastaid selles lõputus õuduses ja leidsin sellest väljapääsu. Samuti olen ma nüüdseks juhendanud ka palju teisi inimesi sellest nõiaringist välja. Kui sina tunned, et vajad tuge ja juhendust, et pääseda sellest nõiaringist siis kirjuta mulle ja ma olen sulle toeks. Saad minu tegemistel silma peal hoida ka minu Facebookis – Terapeut Reelika Raska.