Kehamälu

Kas su keha on talletanud pingeseisundi?

Kuidas aru saada, kas su keha on talletanud pingeseisundi?

Oled jõudnud vaimselt heasse kohta. Ärevus on taandunud, depressioon on möödas ja elurõõm on naasnud. Sa tunned, et oled teinud endaga tohutut tööd ja oled vaimselt tugevam kui kunagi varem. Aga kui vaatad oma keha, siis tekib küsimus: Kas ka tema on samm sammult vaimule järgnenud?

Tõde on see, et keha ei unusta nii kergesti. Kui oled pikka aega elanud stressis, ärevuses või depressioonis, on sinu keha olnud pidevas pingeseisundis – nagu oleksid alati valmis põgenema või võitlema. See pingeseisund on jätnud jälje sinu kehamällu ja kuigi vaim on nüüd rahulik, võib keha endiselt reageerida nagu oleks oht käeulatuses.

Miks keha mäletab?

Kujuta ette, et oled olnud pikka aega pidevas häireolekus. Iga hetk võis tulla midagi ootamatut – tööl arusaamatused ülemusega, peretüli, rahalised mured või lihtsalt igasugused negatiivsed mõtted. Sinu keha reageeris sellele pidevalt – kiire südame töö, pinges lihased jne. Keha saatis ajule signaali: Ole valmis, midagi võib juhtuda!

Nüüd, kui oled vaimselt rahulikum, võib keha endiselt reageerida nendele vanadele märkidele. Näiteks, kui ootad kellegagi kohtumist või valmistud kuhugi minema, võib keha tõmmata end pingule, justkui oleksid taas ohu ees. See on nagu vana harjumus, mis on sügavale kinni kasvanud.

Kuidas keha annab märku?

  1. Südamepekslemine – Äkki hakkab süda kiiremini lööma, kuigi põhjust selleks pole.
  2. Lihaspinged – Õlad, kael või selg on pidevalt pinges, isegi kui sa ei tee füüsilist tööd.
  3. Seedehäired – Kõht võib olla rahutu, kuigi sa sööd tervislikult.
  4. Unehäired – Uni on rahutu või sa ei suuda õhtul lõdvestuda ja magama jääda.
  5. Ootusärevus – Isegi väikesed ootused võivad põhjustada kehalist pinget.

Mida teha, kui keha mäletab?

  1. Hingamisharjutused – Sügav hingamine saadab kehale signaali, et ohtu ei ole. Proovi 4-7-8 tehnikat: hinga sisse 4 sekundit, hoia hinge 7 sekundit, hinga välja 8 sekundit.
  2. Liikumine – Iga päev natuke venitamist, jõutreeningut või jalutamist aitab kehal pinget vabastada.
  3. Massaaž – Lihaspingete leevendamiseks on professionaalne massaaž väga kasulik.
  4. Teadvustamine – Kui keha reageerib pingele, meenuta endale: „See on lihtsalt vana programm, mul on turvaline.“
  5. Rutiinid – Loo endale rahustavad rutiinid. Õhtune rahustav tee ja hommikused venitusharjutused.

Miks see nii kaua aega võtab?

Vaim võib muutuda kiiresti – üks läbimurre või uus mõtteviis võib muuta su maailmapilti üleöö. Aga keha on aeglasem. See on nagu vana sõber, kes on sind aastaid kaitsnud ja ei taha lihtsalt uskuda, et nüüd on kõik turvaline. Keha vajab aega, et uusi signaale omaks võtta ja vanu harjumusi maha jätta.

Ole kannatlik enda vastu!

Keha taastumine on nagu aeglane tants, kus iga samm on oluline. Ära heida meelt, kui tunned, et vanad reaktsioonid tulevad tagasi. See on lihtsalt keha viis öelda: „Ma proovin veel kord sind kaitsta“. Aga sina tead, et sul on turvaline. Ja iga kord, kui sa hingad sügavalt, lased pinget lahti ja naeratad, saadad kehale selge sõnumi: „Aitäh, et oled minu eest hoolitsenud, aga nüüd saab puhata“.

See on sinu tee tagasi täieliku tasakaalu juurde – nii vaimselt kui ka füüsiliselt. Ja iga samm, mis sa sellel teel teed, on võit. 🧡

Meie keha peegeldab meie sisemaailma, loe selle kohta lähemalt SIIT.